Oinsa atu prepara ita nia an ba teste sidadania Australia nian

Ostrelea Dei Selebresen long Canberra

CANBERRA, AUSTRALIA - JANUARY 26: Ruth Deva-Prasanna husi India hatudu nia sertifikadu sidadania nian iha seremonia sai sidadaun Australia (Photo by Stefan Postles/Getty Images) Credit: Stefan Postles/Getty Images

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Sai sidadaun Australia mak hanesan esperiénsia emosianente ida ne'ebe ema imigrante sira senti depois de liu husi prosesu ne'ebe mak naruk atu hela iha Australia. Maibé atu hetan sidadania, ema tenke pasa uluk teste sidadania Australia nian. Ida ne'e atu sukat no hare ema nia koñesimentu kona-ba Australia nia istória, kultura, valór no sistema polítiku iha rai laran.


Key Points
  • The official citizenship test resource book covers all the topics you'll need to know for the test.
  • The test is in English, so you must understand the language well.
  • Many local community organisations offer citizenship test preparation classes and resources to help prepare for the test.
Austrália nasaun ida-ne'ebé multikultural tebes, ida hatudu husi kuaje 270 bei'ala ka multikultural ne'ebé reprezenta iha nasaun ne'e.

Australia hanesan nasaun ida ne'ebe mak ho idade tuan iha Mundu no simu ona imigrante kuaje millaun hitu dezde 1945.

Iha dalan oin-oin atu aplika ba sidadaun Australia. Ema mós tenke kumpre kriteriu espesífiku lubuk ida molok aplika ba sai sidadania.

Atu sai sidadaun liu husi dalan komun rua. Ida mak sira bolu prosesu konferal, ida seluk mak desente.

konferral ne'e signifika ema konfere husi sidadaun ida ba fali sidadaun Australia, no desenta mak aplika ba ema ne'ebe moris iha Australia.

Advogadu Immigrasaun Eva Abdel-Messiah ajuda ona ema atus ba atus atu hetan sidadaun Australia nian.

Nia dehan katak kriteriu importante liu mak atu kumpre rekizitu rezidénsia.

Atu kumpre rekizitu rezidénsia iha Australia, ema tenke kumpre kriteriu espesífiku. Primeiru, atu hela iha Australia ho vistu legál durante tinan haat sein falta liu durante fulan sanulu resin rua ka tinan ida nia laran iha periode tinan hat nia laran.

" Ema tenki hetan ona residensia permanente, laos residensia temporario no labele sai husi Australia durante 90 dias ka tinan ida nia laran.

Aleinde kumpre rekizitu rezidénsia nian, kandidatu sira ne'ebe mak liu idade 18 anos tenke hatudu karakter di'ak, ne'ebé define hanesan kualidade morál ne'ebé importante tebes.

Nune'e mos ema presija:

- Planu hela iha Australia ou ka kontinua iha ligasaun ho Australia bainhira iha rai seluk,

- Iha koñesimentu báziku kona-ba lian Ingles no

- Iha koñesimentu kona-ba Australia nia moris, kultura no valor no komprende ita nia kontribusaun ka moral atu sai sidadaun Australia. Atu avalia ida-ne'e, maioria aplikante sira sei tuur iha teste sidadania nian.

Sra. Abdel-Mesias esplika. "Ba ema-boot ka adultu sira husi tinan 18 to'o 59, sira presiza hatudu katak sira iha koñesimentu báziku kona-ba lian Ingles. Sira sei presiza tuir entrevista no tuir teste sidadania nian."

KEVIN ANDREWS CITIZENSHIP TEST
Ministru ba Immigrasaun no Sidadania Australia nian, Kevin Andrews, kaer kopia livru teste Australia nian iha Melbourne, Monday, Oct. 1, 2007. (AAP Image/Andrew Brownbill) Source: AAP / ANDREW BROWNBILL/AAPIMAGE
Se ema elijivel atu sai sidadaun Australia no prepara hela ba teste sidadania nian, sira tenke estuda no pratika iha uma antes atu tuir teste ne'e.

Sra Abdel-Messiah mos hatutan tan katak teste sidadania Australia nian ho objetivu atu avalia ema nia koñesimentu no kompriensaun kona-ba saida mak ema presija atu hatene wainhira sai ona sidadaun Australia nian.

Ida ne'e inklui ema nia familiaridade ho Australia ninia povu, ninia símbolu, fiar demokrátiku, direitu, liberdade, no estrutura governu nian.
Ida ne'e mós envolve kompriende oinsá kria lei sira iha Australia no hatudu kompromisu ba valór prinsipál sira nasaun nian, ne'ebé fiar ba liberdade, respeitu, no igualdade.

Teste sidadania Australia nian kompostu husi perguntas oioin. Teste ne'e sei kobre tópiku oioin hanesan símbolu Australia nian, eventu istóriku sira, estrutura governu nian, no direitu no responsabilidade sidadaun sira nian.

"Sei iha perguntas 20 ho eskolha multipla (multipli-choice) no lima husi perguntas ne'e sei bazeia ba valór Australia nian, no ema labele halo sala ruma
Atu pasa teste ne'e ema presija hetan 75% valor husi perguntas hotu, ida nee signifika katak fo spasu atu ema bele halo sala.

Departamentu Asuntus immigrantes nia website (homeaffairs.gov.au) rekomenda atu ema estuda husi livru rekursu teste ofisiál ba sidadania, ne'ebé bolu nu'udar "Australian Citizenship: our common bond. "

Livru ne'e bele hetan iha lían 40, no ema mós bele rona informasaun sira-ne'e liuhusi link podcast iha website.

Informasaun hotu ne'ebé presiza atu halo teste ne'e mak iha livru "Our common bond". Ema tenke komprende didi'ak no foti nota hodi ajuda sira wainhira sira tuir teste.

Ema mós bele halo teste prátika online iha sítiu ne'ebé oferese prátika teste sidadania gratuita ne'ebé simula teste atuál.
Sr. Abdel-Messiah hatete katak aplikasaun telefone barak bele asesivel liu no fasil liu tan atu halo navigasaun duke asesu ba ligasaun ba website husi komputadór sira.

"Hau hare aplikasaun telefone sira-ne'e ajuda tebes ema barak . Ha'u sempre enkoraja ha'u-nia kliente sira atu download no estuda sira kalan-kalan hodi gasta oras balu ka oras ida. Iha mós vídeo iha YouTube kona-ba ne'e."

Nia hatutan tan katak ema presija kompriende ramu tolu governu nian, sistema parlamentár Federal no papél Governador-Jeral nian mós importante tebes.

Teste sidadania ne'e sei avalia ema nia koñesimentu kona-ba eventu importante Australia nian no dala barak inkorpora kontribuisaun husi Australianu sira ne'ebé iha kultura oioin.

Teste ne'e bele hetan de'it iha Ingles. Tan ne'e, ema tenke komprende didi'ak lian ne'e ho diak.

Australians Celebrate Australia Day As Debate Continues Over Changing The Date
Ema rai-nain Aboriginu husi Ngunnawal Tina Brown hamutuk ho dansa-nain sira hala'o serimónia hasa'e bandeira no sidadania iha Lake Burley Griffin iha loron 26 fulan-janeiru tinan 2020 iha Canberra, Australia. Austrália rai-na'in sira refere ba loron ida ne'e nu'udar Loron Invazaun no iha apoiu ne'ebé boot liu atu muda data ne'e ba loron ne'ebé australianu hotu bele selebra. (Fotografia husi Wendell Teodoro/Getty Images) Credit: Wendell Teodoro/Getty Images
Ema bele uza dalan atu lee no hatene didi'ak liafuan ne'ebé importante atu ajuda le'e no komprende pergunta sira-ne'e bainhira sira tuir teste.

"Bainhira kliente sira mai hasoru ha'u, ha'u fó laran metin ba sira atu prepara an. Parte ida husi preparasaun ne'e mak atu rona no lee notísia iha lian Ingles no lee jornál iha lian Ingles. Halo teste prátika pelumenus semana ida dala ida. Tanba kuandu ita hela iha ne'ebá, sira la hetan kedas teste, maibé iha fulan neen to'o sia ne'ebé di'ak," dehan.

Se ema presiza asisténsia hodi halo navigasaun ba materiál estudu nian iha website Departamentu asuntus immigrante nian no ajuda hadi'a ita-nia lian Ingles, ema bele kontaktu organizasaun komunidade lokál ida hodi hetan ajuda.

Porezemplu, Servisu Multikultural Sydwest iha Sentru Imigrasaun no Refugee Sul iha Victoria oferese klase preparasaun teste sidadania no rekursu sira atu ajuda sidadaun sira atu prepara ba teste ho diak.

Organizasaun sira-ne'e dala barak iha esperiénsia hanesan instrutór sira ne'ebé bele fó orientasaun no apoiu durante prosesu nia laran.

Vikki Hine husi Sydwest esplika katak sira-nia kursu ajuda ona migrante foun, refujiadu mos no rezidente permanente barak atu prepara ba teste sidadania.

Ema presiza apoiu no ajuda hodi prepara ba teste sidadania no hanoin katak ida ne'e importante tebes atu iha sidadaun iha Australia ba seguransa ne'ebé nia oferese.

Kursu ida-ne'e nakloke ba imigrante sira husi background hotu-hotu. Ami haree ba estatutu refujiadu, ema ne'ebé to'o iha Australia elijivel ba Servisu Settlementu iha tinan lima nia laran.

Sidwest harii klase sidadania dahuluk iha Sydney oeste iha 2014.

Hahú husi tempu ne'ebá, Sra. Hine dehan katak kliente atus ba atus pasa ona sira-nia teste ho hetan susesu no hetan sertifikadu sidadania.

"Sira hasoru pergunta oin-oin. Nu'udar grupu, ami mós kontinua halo desizaun sosiál hodi esplika kona-ba rai ne'e nia arranju. Ami bele sa'e ba Katoomba no ko'alia kona-ba istória Australia nian."

AUSTRALIA DAY 2017 BRISBANE
Ema ne'ebé sai sidadaun Australia hetan nia sertifikadu durante serimónia sidadania iha Loron Australia nian iha Brisbane, Kinta-feira, 26 Janeiru 2017 Brisbane, Thursday, Jan. 26, 2017. (AAP Image/Dan Peled) Source: AAP / DAN PELED/AAPIMAGE
Nia hatutan tan: "Ita halo ida-ne'e hodi komprende didi'ak pergunta sira-ne'e, atu nune'e ita bele komprende didi'ak saida mak signifika atu partisipa nu'udar sidadaun Australia nian."

Nia hatete katak embaixador kultura Australia nian sei hasa'e ita-nia kompriensaun kona-ba nasaun no ninia valór nebe laos hetan deit iha faktu no figura sira.

Nia rekomenda Iha fatin sosiál sira hanesan barbecue, picnic, no aprende kona-ba asuntu oi-oin iha jardim nian.

Sr. Abdel-Mesia mós fahe erru ka problema komún ne'ebé aplikante sira tenke evita bainhira tuur iha teste sidadania. Nia fó konsellu ba aplikante sira atu lee didi'ak perguntas sira, hela iha tempu ne'ebé loos, no keta ansi atu klike resposta.

"Ema hetan opsaun atu halo teste dala tolu. Maibé liutiha tempu terseiru, la iha opsaun ida, sira presija komesa fali prosesu hotu.


Share