Problema saúde mentál ba foin-sa'e sira iha nasaun dezenvolvidu no nasaun sira ne’ebe dezenvolve hela

Feto Afrika Amerikanu ne'ebe la kontente tuur iha kama laran

Feto Afrika Amerikanu ne'ebe la kontente tuur iha kama laran. Credit: Tetra images RF

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Asuntu saúde mentál entre joven sira bele fó impaktu ba individuál sira iha nasaun dezenvolvidu no mos nasaun dezenvolve hela hanesan Timor-Leste. Maske dezafiu atu fornese vizaun jerál ida-ne'ebé komprensivu kona-ba asuntu saúde mentál iha nasaun no rejiaun hotu-hotu, problema ne'e kontinua nafatin.


Iha nasaun sira ne'ebé dezenvolvidu ona no nasaun sira foin mak dezenvolve hela, joven sira bele hasoru problema saúde mentál oioin hanesan laran-susar, depresaun, estrese, abuzu substánsia, no problema ho toba no han ne'ebe mak ladun di'ak. Kondisaun hirak-ne'e bele hetan influénsia husi fatór oioin inklui estatutu sosio-ekonomiku, asesu ba servisu saude, edukasaun, presaun sosiál no ekonómiku no norma kulturál sira.

Iha nasaun dezenvolvidu sira-nia laran, kuaje ema hotu iha asesu diak ba servisu saúde mentál, sira mos hetan informasaun husi kampaña edukasaun, no enkuadramentu apoiu ne'ebe mak diak tebes. Maske nune'e, sei iha dezafiu sira kona-ba estigma, subdiagnostika, no asesu ba servisu saude ne'ebe espesializadu. Dala ruma iha mós problema atu komprende lian ne'ebé oferese husi servisu hirak-ne'e no mos moris ne'ebe individualizmu tebes.

Tuir Sra. Loyda Santolaria Navarro, psikolojia klínika no edukasaun, ne'ebe agora dadaun servisu iha Timor-Leste ho spesialidade iha trauma komunidade hateten katak iha nasaun sira hanesan Australia dala barak problema saude mental, liu2 ba ema imigrante sira iha ligasaun ho prekupasaun inan no aman sira ne'ebe servisu ho orad barak no ladun fo tempu ba oan sira. Tamba ne'e oan sira ladun hetan atensaun no koko buka atensaun iha liur maibe ida ne'e mos dala barak ladun ajuda sira.
Joven sira ne'ebe sai hanesan premeira jerasaun imigrante iha Australia hasoru problema barak tamba kultura ne'ebe mak la hanesan iha uma, eskola no ho amigo sira. Sira la hatene sira nia identidade lolos
Iha parte seluk, problema saúde mentál ba joven iha nasaun ne’ebe foin mak desenvolve hela hanesan Timor-Leste, dala barak komplikadu liu fali tamba fatór oi-oin sira hanesan; moris kiak, rekursu limitadu, falta konsiénsia no kompriensaun, no infraestrutura saúde en jeral ne'ebé fraku tebes. Asesu ba servisu saúde mentál bele limitadu liu no mos iha bareira kulturál no sosiál atu buka ajuda. Maski iha parte ida husi sira-nia moris sosiál, sira barak mak hetan ajuda, maibe sosiedade nia kompriensaun kona-ba saúde mentál limitadu tebes. Tuir Sra. Loda nia hateten katak iha kontextu Timor nian liga mos ho Istoria Timor nian iha pasadu.
Hau hanoin Timor laiha problema saude mental ne’ebe klinikamente ka medikamente klasifika hanesan moras mental, maibe liga liu ba problema tramatiku pasado nian.
Parte ida ne'ebe mak entre nasaun devenvolvidu ho nasaun ne'ebe mak foin desenvolve sira iha similiradidade ba problema saude mental joven sira nian mak, problema ne'ebe liga ho teknolojia. Teknolojia hanesan ita hotu hatene kuandu uza ho kuidade no ho mateke bele ajuza ema hotu inkluido mos joven sira. Teknolojia bele ajuda joven sira nia kreatividade, hanoin no matenek. Maibe iha parte seluk mos bele fo impaktu negativu ba sira, liu2 kuandu sira uza sem kontrola an ho diak. Lista problema ne'ebe sira hasoru mak hanesan tuir mai:

Labarik-feto adolexente ida uza telemovel iha kama-laran iha kalan ho espresaun oin triste
Labarik-feto adolexente ida uza telemovel iha kama-laran iha kalan ho espresaun oin triste Credit: Alihan Usullu/Getty Images
- Disturbansa atu toba ho diak: naroman kor-azul ne'ebé emite husi telemovel bele estraga isin nia siklu isin nian, halo susar liu atu toba-dukur ka halo toba la dukur. Kualidade toba-dukur ne'ebé fraku bele fó impaktu negativu ba saúde mentál.

- Aumenta risku ba depresaun no laran-susar: Uza tempu barak liu iha ekipamentu eletróniku bele kontribui ba sentimentu izolasaun, mesamesak, no hamenus interasaun sosial. Ida-ne'e bele hamosu sintoma depresaun no laran-susar.

- Komparasaun no auto-estudu: plataforma média sosiál sira dala barak reprezenta versaun idealizadu husi ema nia moris, ne'ebé lori ba komparasaun beibeik no sentimentu inadekuasaun. Ida ne'e bele kontribui ba ita-nia konxiensia, problema imajen isin nian, no impaktu negativu ba moris-di'ak mentál.

- Joven sira mos bele hasoru problema hanesan cyberbullying no asediu online hanesan ema uza naran falsu atu kria relasaun ho sira no husu osan no mos problema seluk tan. Ida-ne'e bele hamosu estrese, laran-susar, no mós depresaun.
Girl with a cell phone yawns
Feto ida ne'ebé toba iha kama uza hela telemovel. Nia kole ka insomnia maibe kontinua dedikadu ba telefone. Source: iStockphoto / franz12/Getty Images/iStockphoto
Sra. Loyda hateten katak importante tebes atu enkoraja balansu ida-ne'ebé saudavel entre uzu teknolojia no atividade sira seluk, hanesan ezersísiu fíziku, interasaun sosiál oin ba oin, hobbies, no relaxasaun. Aleinde ne'e, prátika ijiene dijitál ne'ebé di'ak, estabelese fronteira kona-ba uzu teknolojia, no hatene sinál avizu kona-ba dependénsia teknolojia bele ajuda hamenus efeitu negativu potensiál ba saúde mentál.
Sinál balu ne'ebe hatudu perigu no prezia tau atensaun ba
Tuir mai sinál sira ne'ebe hatudu bainhira ema ida hetan depressaun ka esteresse:

- Lakohi atu liga ka koalia ho ema se deit
- Ladun toba ho diak
- Susar atu konsentra
- Hanoin ka koalia kona ba atu hakotu nia vida/oho an
- Senti laiha valor iha nia moris ka ema seluk nian

Tuir Dr. Anne Brooke, hanesan jestór nasionál ba Lifeline Research Foundation hateten katak bainhira ita sente ka nota ema ruma iha problema sira ne'ebe hatudu iha leten, ita presiza halo aprosimasaun ho sira no koalia ho sira ho diak. Koko atu komprende, pasiensia no rona sira nia problema no labele interompre sira wainhira sira koaloaia. Dala ruma mos sira lakohi atu koalia maibe presiza deit ita nia presenza iha sira nia sorin. Ida ne'e mos to'o ona ba sira. Importante mak ita iha sira nia sorin.

Nia mos hatutan katak, dala ruma husu direta ba ema ne'ebe iha hanoin atu hakotu sira nia moris ka oho an bele ajuda mos. Nia dehan katak iha hanoin ne'ebe la loos kona ba se ita husu pergunta ne'e ba ema ne'ebe hetan depresaun, nia sei hanoin liu tan atu hakotu nia vida, ida ne'e la loos. Nia hare katak dala ruma husu pergunta ba ema ne'e sei ajuda sira atu la hanoin at. Maibe nia emfaze katak ida ne'e depende mos ba ema ida-idak nia kultura no kondisaun. Tamba ne'e presiza hare didiak situasaun no husu azuda psikologu sira se karik ita labele koalia ka ajuda sira.
Di'ak atu husu, no importante atu husu
Oinsá mak komunidade, individuál no família bele ajuda.
Tuir Sra.Loyda atu rezolve kestaun saúde mentál iha joven sira presiza aprosimasaun multi-dimensional ne'ebé envolve individu, família, komunidade, governu no organizasaun lokal no internasionál sira. Esforsu atu promove konsiénsia saúde mentál, hadi'a asesu ba servisu, no hamenus estigma ne'e importante tebes iha nasaun sira ne'ebé dezenvolve no dezenvolve. Iha servisu balun ne'ebé bele ajuda ema atu rezolve sira-nia problema.
Blue Dragon Children's Foundation - Psychological counselling
Credit: Blue Dragon
Nune'e mos tuir Dr. Brooke haktuir katak familia no kolega sira presija ajuda no halo aprosimasaun ho ema ne'e ho diak. Maibe se ita labele ajuda presiza tebes atu liga ba numeru emerjensia ka numeru sira ne'ebe mak disponivel iha Ausralia atu ajuda.
Fatin atu ba buka tulun ka azuda
Tuir Dr.Brooke presiza tebes atu lori lalais ema ne'ebe hetan depressaun ba hasoru dotor umum ka GP sira hodi sira bele hetan referal ba hasoru psikolojista ka konselleiru sira hodi hetan ajuda.

Bainhira ema ne'e hasoru ona dotor no spesialista sira, sira tenki kontinua halo regular check-up no konselhu no halo tuir planu ne'ebe mak sira halo ho espesialista sira hodi bele ajuda sira nia kondisaun fila fali na normal.

Dotora Loyda hateten iha Timor mos iha ona sistema saude mental ne'ebe ema bele liga ba bainhira sira presiza ajuda. Tuir mai mak numeru kontaktu jeral no servisu seluk ne'ebe iha Dili no miunisipiu seluk.

Lina kontaktu saude mental ho numeru 12123. Numeru ne'e atende husi tuku 08.00-17.30 loraik husi segunda to'o sesta feira ho gratiuitu.

Ema mos bele hetan ajuda liu husi sira organizasaun hanesan PRADET, fatin hakmatek & Assistensia Akonsolamentu ho numeru tuir mai ne'e: Dili: 332 1562/7725 4597, Baucau 7735 7099/7587 2257/7736 4809, Suai 7800 0907, Maliana 7808 8591 no Oecusse 7736 6909/7548 378/ 7800 9861.

Iha Australia se ita bot hatene ema ruma iha perigu bele liga ba numeru 000. Se sira sente laran-susar maibé la iha perigu nia laran, bele liga ba servisu sira hanesan Lifeline ho numeru 13 11 14 no Beyond Blue 1300 22 4636 prontu atu simu iha oras 24 loron ida, loron 7 semana ida. Iha mós servisu testu no chat se ema lakohi atu koalia iha telefone.

Ba sira ne'ebé la ko'alia lian Ingles, ita bele asesu nafatin ba apoiu krize ida-ne'e liuhusi bolu Servisu Translating and Interpreting (TIS 13 14 50).

Federasaun Saude Mental Australia mós lansa sira-nia servisu multilingual hodi ko'alia no fó apoiu ba ita-nia língua.

Tuir mai fatin apoiu no rekursu sira ne'ebe disponivel, ba sira ne'ebé luta hela no ba sira ne'ebé koko atu ajuda.

Lifeline 13 11 14

Beyond Blue 1300 22 4636

Mental Health Foundation Australia 1300 643 287

Mental health support in your state and territory


Share