Regra estrada Australia nian ne'ebé ema ladun hatene no dala ruma sira viola.

GettyImages-812325224 (1).jpg

Source: Getty Images/John Crux

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Ita hatene ka lae katak iha Tasmania, Australia, ema bele hetan multa wainhira uza aplikasaun navigasaun GPS iha sira-nia telemovel bainhira sira lori hela karreta, nunee mos kuandu sira tau sira nia liman iha janela karreta nia bainhira lori hela karreta? Iha episode id ne'e, ami sei fo hatene ba ita bot sira kona ba regra estrada balun ne'ebé ita bot ladún hatene ne'ebé hodi bele ajuda ita bot evita ka viola lei iha estrada Australia nian.


Scooter Electronika
Iha Australia iha sidade barak mak ema uja scooter (ka modelu hanesan skateboard maibe ho volante iha liman) iha estrada publiku durante oras okupado iha dader no loraik. Maibé ema barak mak la hatene katak iha estrada balun iha sidade sira ne’e bandu atu ema uja tipu motorizada ida ne’e.

Peter Kartsidimas hanesan xefe seniór transporte, planeamentu no infraestrutura iha Royal Automotive Club Victoria ka RACV, iha faktus hatudu ona katak ema barak gasta ona osan dolar rihun ba rihun sein hatene katak polísia bele kaer sira tamba uja sira nia scooter iha fatin publiku ne’ebe prohibitu.

Ema ne’ebe uja scooter la bele uza iha estrada publiku anaunserke sira nia scuter bele halai to’o kilómetru 10 kada oras ka forsa ho 200 Watts. Ema la bele uza iha fatin naran de'it tanba kuandu polisia hetan sira,sira bele multa liu dolar 800.
Teenager riding electric scooter
Bandu utilizasaun scooter eletrónika iha área públiku balun iha jurisdisaun Autrália. Source: Getty / Getty Images
Hook Turn
Ba ema ne’ebe mak la toman konduz ka lori kareta iha Melbourne, Senhor Kartsidimas hateten trafiku nia regulamentu ne’ebe sira bolu “ hook turn” bele kria konfusaun no halo ema tauk.

Hook turn uja Iha estrada atu fasilita efisiénsia tráfiku ba tram, no tuir regra ida-ne'e, kondutór karreta tenke uza dalan karuk atu fila loos.
Rega tahu ka sama tahu ba ema ne'ebé uza bis iha bis para fatin
Eis aprezentador iha Top Gear Australia no esperensia instructor lori kareta, Steve Pizzati hateten katak estadu NSW mak estadu sidade ida ne'ebé iha regra estrada ne'ebé la hanesan iha Australia.

Maski iha regulamentu balu iha sentidu ka razoavel, hanesan labele interrompe prosesu funerál ka interfere no halo hakfodak kuda (kuda ne’ebe uja husi Polisia sira iha dalan), Sr. Pizzati dehan katak susar atu haree razaun ne’ebe razoavel ba regulamentu sira seluk.

Nia hatudu regra espesifiku balun hanesan ema bele hetan bainhira sira nia kareta sama kona tahu no rega ba ema seluk nia oin ka isin bainhira ema nee hein hela bis iha bis nia para fatin.

Ida ne’e espesifiku liu kona ba tahu no espesifku ba bis nia para fatin. Se ema halai kona be’e iha bis para fatin laiha problema maibe kuandu kona tahu mak problema. Ida ne'e espesifiku tebes e estranho tebes.

Regulamentu seluk ne;ebe mak aplika iha NSW hateten husi Steve Pizzati ne’ebe nia hare komik oituan liga ba ema lao ain sira.

Ida ne’e liga liu ba ema lao ain sira, iha regulamentu ida ne’ebe fo mos multa ba ema lao ain sira se sira la lao ho lalais bainhira iha lampu trafifiku ou ka iha zebra cross. Multa ne’e hetan 66 dollar por kaju. Se ita nia ain kanek e lao neneik bele hetan multa tamba kareta nain la hatene se ita ain kanek, maski lao neneik tamba iha Rasaun.
Rotunda
Se ita-boot atu ba visita Tasmania no hakarak atu lori kareta, Sr. Pizzati fó konsellu atu investe iha ekipamentu navigasaun satélite ne'ebé deside ona duke uza aplikasaun navigasaun GPS iha ita-boot sira-nia telefone, ne'ebé, iha estadu ida ne’e deit mak illegal.
 
Ida ne’e akontese bebeik ona illegal ka legal, porezemplu, uza google maps. Iha state sira seluk iha Australia ida ne’e legal, naran katak ema la kaer nia telephone mak lori kareta. Maibe iha Tasmania labele. Se ema la hatene ida ne’e ba iha Tasmania sira bele hetan multa makas.

Kuandu uza arredondamentu ka rotunda iha Canberra no planu atu lori kareta ba los deit depois de sai husi rotunda nia laran, tenki fo indikasaun ba liman karuk hodi Evita selu multa.
 
Iha regulamentu interesante ka komik kona ba arredondamentu ka rotunda. Ida ne’ebe mak hau hare katak estranho oituan maki ha iha cidade estadu seluk bainhira ema lori kareta ba los deit depois de sai husi rotunda ka arredonamentu la presija fo sinal lampu, ema seluk hatene ona, maibe iha Canberra ema tenki tau sinal ba liman karuk se la fo lampu hetan multa.

Senhor Peter Kartsidimas mos hatutan katak ema bele hetan mos multa kuandu sira la halai lalais iha estarada toll ka estarada ne’ebe hatudu sinal halai lalais.
GettyImages-1295392765 (1).jpg
Iha nasaun laran tomak, ema bele hetan multa bainhira sira kondus karetta neneik liu fali duke sinal ne'ebe hatudu atu karreta halai tuir limiti ne'ebe marka ona. Source: Getty Images/ Andrew Merry
Nia mós fó avizu kona fo hanoin kona-ba sa'e bisikleta iha dalan. Iha hanoin ne'ebé la loos katak bisikleta sira tenke uza bisikleta ketak se iha estrada ba sira, maibé sira labele lao iha dalan, nune'e bainhira ema uza sira-nia apita ba ema ne’ebe sae bisikleta, hanoin ba katak sira bele halo ida-ne'e duni. Bisikleta nain sira mos bele halo “hook turn” iha Victoria.

Steve Pizzati haktuir mos hit liman hodi fo adeus ba ema bainhira lori hela kareta ou ka tau liman iha janela ho liman ida no liman sorin lori kareta mos viola regulamentu iha estadu sira no mos iha territories sira, hanesas mos apita kareta no uja lampu bot husi kareta nian.
 
Buat ida komik mak, ema so bele apita sira nia kareta bainhira sira hasoru situasaun perigu esemplu hasoru animal fuik ruma iha estrada, maibe labele apita kuandu hase deit ema seluk tamba ne’e teknimanetu illegal. Ida tan mak kuandu ita hasae ita nia lampu bot bainhira lori kareta so bele kuandu ita ultra pasa kareta seluk, ne’ebe ba hau liga mos pontu seluk katak iha cidade estadu seluk kuandu ita halai maka’as no ema seluk ultra pasa ita, ne’e mos illegal hotu.

GettyImages-bldhs050053car (1).jpg
Iha Australia, bainhira ita lori kareta no tau ita-nia liman sai husi janela karreta nian, ida-ne'e kontra lei, hanesan kuandu ita apita karreta ka uja lampu bot karreta nian. Source: Getty Images/Hill Street Studio
Nu'udar kondutór ba kareta Porsche Australia, Sr. Pizzati gasta tempu barak iha rai-li'ur, ne’ebe fo ona esperensia no konhesementu kona-ba kultura kondusaun internasionál sira.

Nia husu ba kondutór sira ne'ebé hetan sira-nia lisensa iha rai-li'ur atu konsidera katak programa formasaun no edukasaun ba kondutór sira iha Australia ladún rigorozu duke, porezemplu, iha Europa.

Favor hatene ba katak sistema kondus iha Australia ladun forte; prosedimentu teste ne'e simples tebes; parte pratiku ne'e báziku tebes. Tan ne'e, kuidadu uitoan tanba ema barak iha Australia atu la hetan treinamentu barak hetan sira-nia lisensa tamba ne’e lori kareta ho kuidadu tebes

Atu hetan regra estrada ba estadu no territóriu Australia ida-idak, vizita website .

Share