Seguru saude privadu fo benefisiu ba ita ka lae?

Doctor and patient - Getty Images/Ariel Skelley

Source: Getty / Getty Images/Ariel Skelley

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Seguru saúde privadu ajuda ema atu evita tempu hein ba prosedimentu la urjente no husik sira asesu ba servisu ne'ebé sistema Medicare la kobre.Maibé husi gasta osan rasik iha parte balun (out of pocket expenses) bele sai hanesan prevensaun ba ema barak atu uza kustu ne'e atu selu sira-nia kustu médiku.


Medicare

Iha Australia governu fo kartaun medicare ba nia sidadaun sira. Medicare mak sistema seguransa saúde universal Australia nian, hodi garante ema atu hetan asesu ba servisu saúde iha Australia. Governu Australia fo kartaun Medicare ba nia cidadaun sira hodi uja ba konsulta wainhira sira presija.

Maski iha ona kartaun Medicare, maibé liu metade husi populasaun Australia iha mos Seguro saúde privadu ka insurance. Ema barak sosa seguru saude ne'e atu labele hein tempu naruk iha ospitál governu nian ka atu asesu ba servisu sira hanesan konsulta nehan nian ka hasoru dentista sira no mos seluk tan ne’ebe la kobre iha kartaun medicare. iha tempu hanesan ema balun hola Seguro sauda ba benefísiu taxa nian.

Seguru saude privadu

Entaun saida mak seguransa saude no benefisu saida ema hetan husi ne’e?

Hanesan temi ona iha leten katak kartaun Medicare kobre kustu sira hanesan wainhira ema vizita dotor ka GP( laos espesialsta) tratamentu no akomodasaun iha ospitál públiku sira no aimoruk balun ne’ebe tama iha Rejime Benefisiu Farmasekutiku

Kartaun ne’e aleinde sidadaun Australia no rezidente permanente sira mak hetan, governu Australia fo ka disponivel mos ba ema ne’ebe iha visto temporario ne’ebe elijivel.. hanesan ema hirak ne’ebe mak aplika ba vistu parseiro nian, vistu protesaun ka umanitaria no mos ba vistu rejionál ne'ebé hetan sponsor.

Maibe, kartaun medicare la kobre servisu saude sira hanesan ambulánsia, lente kontaktu, osteopatia no seluk tan. Ema bele uja Ambulansia maibe seluk mesak ou ka se ema iha seguru saude sei kobre husi ne’e, depende ba Sistema seguru saude nian ida-idak nebe ema hili.

Australians could soon be handed greater control over who can access their Medicare card details
Medicare (kartaun konsulta saude iha Australia) mak seguransa saúde universál Australia nian ne'ebé garante servisu saúde ho kustu ki'ik ka laiha kustu ba ema Australianu sira. Source: AAP
Tuir Milosh Milisavljevic [Mili-sav-je-which], ezekutivu seniór estratéjia kliente no portfolio iha Medibank, hateten katak papél saúde privadu nian mak atu fó opsaun ba Australianu sira no foti presaun husi sistema saúde publika.

Iha australianu ema hamutuk 13 millaun 13 mak kaer ka iha ba seguru saude ka insurance. Nune'e maizumenus 53% hosi nasaun ne'e iha seguru saúde privadu no 44% populasaun Australia sira iha kobertura ospitál. Nune'e maizumenus um tersu populasaun Australua iha asesu ba servisu ospitál. Maioria husi ami-nia kliente sira asesu ba seguru saúde estra ka aliadu ne’ebe ajuda sir abele hetan asesu ba dotor nehan nian/dentista, phsysio ,optiku no mos ba saúde ho asuntu saúde menór oioin. No ha'u hanoin katak sei konsistente iha indústria saúde nian tomak."

Tempu hein ba prosedimentu hili ospitál bele naruk iha sistema saúde publika. Maibe ho kobertura seguru saude privadu, ema bele asesu ba operasaun eleitu iha ospitál privadu ho tempu badak. Seguru saude mos fo ema opsaun atu hetan tratamentu husi dotor nebe sira hili.

Sr. Milisaveljevic dehan seguransa saúde privadu fó benefísiu lubuk ida ba konsumidor sira.

Buat ida ne’ebe mak halo ita la prekupado mak se buat ruma akontese ba ita, liu2 ba ita nia saude, ita hatene katak ita bele hetan asesu ba ospitál no doutór no prosedimentu ne'ebé loos no iha osan ne'ebé bele selu ba servisu sira ne’e.

Ida-ne'e fó desizaun ba konsumidor sira atu hili - esemplu hili doutór, hili ospitál no abilidade atu forma sira-nia saúde tuir sira-nia família nia nesesidade rasik.
Milosh Milisavljevic
Aleinde seguru saude prémiu, bele iha mós kustu extra seluk ne’ebe ita tenki selu tan, hanesan mos pagamentu ne'ebé ita halo bainhira ita asesu ba servisu saude iha ospitál privadu.

Liga ba pakote seguru saude, ema bele hili pakotu ne’be ho osan kiik maibe hetan asesu ba servisu saude barak.

Kustu extra ne'ebe ita selu

Maibe tenki hanoin katak seguransa saude ide ne’e sei selu ka kobre kusta bai ta nia konsulta hotu. Dala barak ita sei hasai nafatin osan atu taka kustu seluk ne;ebe servisu saude balun husu. Por esemplu, wainhira ita ba hasoru dotor specialista balun, dala ruma ita selu nafatin osan balun tamba sira nia fee ka sira nia kustu konsulta liu fali osan ne’ebe ita tau iha ita nia seguru seguransa ne’ebe ita hili. Ida ne’e iha Ingles sira bolu gap fee ne’ebe ita tenki kobre husi out of pocket expense ka osan aumenta husi ita nia parte.

Uta Mihm [Oo-ta Mim] nu'udar jornalista seniór no espesialista seguransa saúde privadu iha CHOICE hateten katak bainhira ita sosa ita-nia pakote ospitál no kobre extra ne’ebe maki ha seguru saude nian, ita tenke hare didiak antes atu hili seguru saude ida ne’ebe mak diak ka sei ajuda ita. 

"Australianu barak hili pakote ida ba ospitál no seguransa estra husi kompanya seguru saude ne'ebé hanesan. La iha razaun tanbasá mak ema presiza seguru saude husi fatin ne’ebe hanesan.Tuir hau nia hare diak liu hare fatin seluk ne’ebe mak baratu liu. Ema bele hili kompanya seguru saude rua atu atu kobre sira nia saude.



 Medibank will refund 100 per cent of an annual dental check-up to customers on an extras policy. (AAP)
Governu Australia enkoraja nia sidadaun atu foti seguru saude privadu hodi hasai presaun husi sistema saude publiku. (AAP) Source: AAP


Nia dehan la'ós ema hotu sosa seguransa saúde privadu tanba sira presiza. Ema barak sosa pakote seguru saude atu hases an husi impostu/taxa adisional ne’ebe governu husu atu kobre kartaun Medicare nian.

Bainhira ita manán osan ka renedementu liu $90,000 (ba pakote singles) ita sei selu impostu adisionál se ita la iha seguru ospitál privadu. Tan ne'e, foti Sistema ida bele sai baratu liu duke selu impostu ne'e."

Intervensaun governu nian

Yuting Zhang hanesan profesór ida husi Health saude ekonomia iha Universidade Melbourne. Nia dehan katak intervensaun governu nian atu enkoraja ema hodi sosa seguru saúde privadu inklui mós fo deskontu no adisionál osan ba premium, se sira la sosa seguru saude privadu ho idade tinan 31.

 Ida segundu mak rebates ka diskontu ba fo ema ne'ebé sosa seguru saude privadu se sira-nia rendimentu mak ki'ik liu husi standard selu taxa nian, maibe ida various tuir idade no mós rendimentu, ida terseiru bolu nu'udar kobertura saúde durante sira-nia moris, ne'ebé dezeña atu enkoraja ema atu sosa seguransa privadu sedu, no ba sira ne'ebé la iha, maibé deside atu sosa ida-ne'e tuir mai, sira tenke selu pena, porsentu 2 ba tinan ida-idak komesa husi wainhira sira para uja seguru saude. 

Profesór Zhang hatete katak maske insentivu governu nian ho objetivu atu hamenus tempu hein ospitál nian, iha evidénsia uitoan de'it katak ida-ne'e akontese. Nia dehan ne’e tanba ema barak la uza sira-nia seguru saude privadu atu selu sira-nia medicare maski sura

"Bainhira ita iha ema barak sosa seguru privadu tanba sira hakarak poupa osan hodi selu taxa maibé sira la uza ospitál privadu, ida-ne'e saugate deit. Ne'e polítika ne’ebe diak.

 Bainhira ema decide atu sosa seguru saude ka lae, Prof Xhang sujere atu ema hare didiak valor husi kobrementu ne’e no se sira uja ka lae iha future.

"Buat premeiru nebe ita tenki hanoin mak se seguru saude privadu ne;e sei fo benefísiu bai ta ka lae? No hanoin mos benefisu sei iha duni ka lae? Hanesan esemlu se tratamentu privadu mak importante ba ita-boot sira, hili doutór ka kuartu privadu iha ospitál ne’ebe ita hetan tratamentu. Esemplu mos se ema atu tuur-ah, importante tebes ba nia atu iha kuartu privadu, entaun diak liu nia iha seguru saude privadu, se lae sei ospital sei fo kusta bot ba nia.



Private Insurance
Seguru saude privadu sei ajuda ema atu la hein kleur ba prosedementu saude ne'ebe la urjente. Source: Getty / Getty Images
No se ita la uza seguru saude nee, halo kalkulasaun no haree se ida-ne'e importante ka lae hare husi perpestiva finanseiru nian.

"Hanoin ba kona ba diskontus no mos taxa impostu ne'ebé ita tenke selu. Ema barak mak foti desizaun atu evita de'it selu impostu. Maibe ema balu prontu atu selu impostu uitoan hodi suporta ospitál públiku no ida-ne'e laiha problema. Naran katak sira prontu atu selu impostu ba medicare kuandu too tempu selu taxa. "

Buat ida tan maki ta presija hanoin mak kuandu laiha seguru saude ita tenki selu ba servisu ambulansia nian, aunauser ita-bot sosa pakote seguru saude atu selu deit ambualnsia nia servisu ou ka inklui iha ita-boot nia pakote saúde seguransa privadu. Se ita la iha kobertura privadu, ita bele sosa subsídiu hosi ita-nia servisu ambulánsia estadu nian.



 


Share